
Avalikustamine: see leht sisaldab sidusettevõtete linke valitud partnerite jaoks. Kui otsustate pärast neil klõpsamist ostu sooritada, saame komisjonitasu.
Rääkige akrediteeritud ja kogenud terapeudiga, et aidata teil arendada tugevamat objekti püsivust. Lihtsalt kliki siia ühenduse loomiseks BetterHelp.com kaudu.
Objekti püsivus ja objekti püsivus on kaks terminit, mida sageli kasutatakse vaheldumisi. Need on aga päriselus hoopis erinevad asjad.
Objekti püsivus on lapse võime meeles pidada ja säilitada, et objekt on tõeline, kui see pole enam nähtav. Objekti püsivuse mõiste pärineb Šveitsi psühholoogi Jean Piaget' loodud kognitiivse arengu teooriast.
Piaget' teooria viitab sellele, et sünnist kuni kolme aasta vanused lapsed kipuvad mõistma maailma motoorsete võimete kaudu, nagu nägemine, puudutus, maitse ja liikumine. Seda nimetatakse sensomotoorseks arengufaasiks.
Sel perioodil on imikud egotsentrilised. Nad ei suuda mõista, et väljaspool nende kogemust ja vaatenurka on olemas suurem maailm. Kui olete kunagi lapsega piilumist mänginud, olete objekti püsivusega tuttav.
Mis on objekti püsivus?
Objekti püsivus on termin, mis viitab inimese võimele toimida ja tunda end turvaliselt suhetes, kus esineb distantsi, tülisid või konflikte.
Iga suhe kogeb raskusi. Erimeelsused, tagasilöögid ja konfliktid on normaalne. Suhtepartnerid on ju kaks erinevat inimest, kellel on oma arvamus ja vaated elule. Konfliktid tekivad kindlasti ja see on okei. Nendele konfliktidele vastamine ja nende ületamine vastastikuse lahenduse leidmiseks aitab aga suhet tugevdada.
Inimestel, kelle objektide püsivus on nõrk, on sellega raskusi. Nad võivad kogeda äärmist ärevust kõigis oma sõprussuhetes ja suhetes, sest nad kardavad hüljatust.
Usaldus on hea suhte alus. Suhte aluspõhja usaldamine määrab inimese võime seda nautida. Objekti tugev püsivus paneb inimese teadma, et tema kallim ei hülga teda tüli või suhete distantsi tõttu.
Objekti püsivus kujuneb lapsepõlves suhetest, mis inimesel on oma vanemate, eestkostjate või hooldajatega. Inimesel, kes võis lapsena oma täiskasvanuid usaldada, on tugevamad suhted ja suurem usaldus täiskasvanute suhetes. Inimesel, kes ei saanud oma täiskasvanuid tingimusteta armastuse ja toetuse tõttu usaldada, on oma täiskasvanute suhetes haavatavus ja usaldus raskem.
miks on tähtis olla õigel ajal
Inimese objekti püsivuse puudumise põhjuseks võib olla ka varases lapsepõlves saadud trauma, mis mõjutab inimese võimet luua kiindumusi.
Objekti nõrgem püsivus paneb inimese kartma suhetes ebaselgust. Tõenäoliselt küsivad nad, milline on suhe ja kuhu see läheb. See pole probleem, kui see pole äärmuslik. Tegelikult on see suhte algfaasis üsna normaalne.
Konkreetsete ootuste puudumine suhtes on aga nõrga objekti püsivusega inimese jaoks äärmiselt stressirohke ja ärevust tekitav. See võib põhjustada inimese tülisid kauem kui vaja või katkestada suhted probleemide korral.
Nii objekti püsivus kui ka püsivus mõjutavad stabiilsuse tajumist. Objekti püsivus mõjutab inimestevahelisi suhteid, objekti püsivus aga käegakatsutavaid asju.
Halva objekti püsivuse tagajärjed
Paljud inimesed ei saanud lapsepõlves asjakohast tuge, tingimusteta armastust ja emotsionaalseid vihjeid. Selle düsfunktsionaalse arengu tagajärjed võivad täiskasvanuna põhjustada vaimseid häireid ja talitlushäireid.
Mõned võimalikud probleemid hõlmavad järgmist:
1. Madal enesehinnang.
Paljudel nõrga objekti püsivusega inimestel on raskusi teistega suhete hoidmisel. See raskus mõjutab tõenäoliselt kõiki romantilisi, platoonilisi ja perekondlikke suhteid.
Inimene, kes ei mõista objektide püsivust, võib näha oma suutmatust suhteid pidada pigem isiklikuks ebaõnnestumiseks, kuna ta ei ole piisavalt hea, kui düsfunktsionaalse arengu tagajärg. Nad võivad pidada end katkiseks või mittearmastavaks.
2. Kohaloleku raskus.
Nõrga objekti püsivusega inimesel on raskusi olevikus maandatud püsimisega. Nad võivad eksida fantastiliselt mõtlema suhete potentsiaalile, mis oleks pidanud olema ja mis võiks olla.
Samuti võivad nad kaotada mõtted 'mis siis, kui' stsenaariumide üle. Mis siis, kui see suhe oleks õnnestunud? Mis siis, kui ma oleksin seda asja teisiti teinud? Mis siis kui? Mis siis kui? Mis siis kui? Natuke imestada on normaalne. Probleemiks muutub see aga siis, kui see segab praeguseid suhteid või inimese võimet oma elu juhtida.
3. Kinnitusprobleemid.
Laps peaks suutma kiinduda oma elus täiskasvanuga. Samuti kiinduvad nad vanemaks saades sõprade ja romantiliste partneritega.
Lapse esimene kiindumus on vanema või eestkostja kiindumus. Kui see vanem või eestkostja ei paku kiindumusele turvalist, stabiilset ja järjepidevat keskkonda, ei pruugi laps kasvada suutmata arendada usaldust objekti püsivuse vastu. Neil ei pruugi olla võimet usaldada teisi, et nad oma ellu jääksid, kui suhe ei lähe hästi.
4. Piiripealne isiksusehäire (BPD).
Isiksusehäired on väljakutseid pakkuv käitumine, mis kujuneb sageli lapsepõlves. BPD-ga inimene võib võidelda kiindumusprobleemide, düsfunktsionaalsete suhete, intensiivsete reaktsioonide emotsioonidele ja raskustega emotsioonide reguleerimisega. Lisaks võib halb objektide püsivus olla tugevalt seotud piiripealse isiksusehäirega.
5. Nartsissistlik isiksusehäire (NPD).
Nartsissistliku isiksusehäirega inimene näeb asju sageli kas kõik või mitte midagi kontekstis. Nende arusaamad kipuvad olema mustvalged, ilma halli varjundita. Selle isiksusehäirega inimene võib leida, et ei suuda säilitada kellegi suhtes positiivseid tundeid, kui see inimene näitab, et ta pole täiuslik. Need võivad olla argumendid, lahkarvamused või vaated, mis ei nõustu NPD-ga isikuga.
NPD-ga inimene ei näe teisi kui halli varjundiga vigaseid inimesi. Selle asemel on kõik hea või halb, must ja valge. Selline käitumine võib põhjustada ka seda, et NPD-ga inimene lülitub armastavate ja mittearmastavate sõprade ja pereliikmete vahel.